Täna käisin poes. See polnud mingi eriline poeskäik, see ei oleks tegelikult isegi mainimist väärt, sest ma ostsin ainult kartuleid, hapukoort, muud jura ja paar muna.
Kõndisin siis poodi, millest pole tarvis isegi rääkida. Mainima küll peaks, sest miljöö tutvustamine on väga tähtis. Kurat, praeguseks olen juba liiga pikalt sellest poeskäigust seletanud. Tegelikult polnud see mingi tähtis sündmus!
Tähtis oli see, et ma nägin tee kõrval, muru peal, kaklemas kaht poissi. Vaatasin kaugelt, et poisid lausa peksavad rusikatega, kohe tõsine lööma käis. Oli alles põnev. Astusin ligemale ja jäin vaatama, et kes siis kolki saab. Kuid...pikema vaatluse tulemusel avastasin, et nad ei kaklegi...
Nad kallistasid! Pikali murul ja kallistasid!
Mina: "No kuulge, poisid! Lõpetage nüüd ära!"
Pidin neid takistama!
Sunday, April 27, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)