Ma pole naljakas, Maarja...oo Maarja! Albumit peaks tegema hakkama. Ei, mehed! Minek on ukse taga!

Päris palju on juhtunud väga lühikese aja jooksul. Ei ole isegi aega kõigest kirjutada.

Ma avastasin, et see humoristi asi ei sobi ikka. Politsei pidas mind kinni ja tegi ühe võimsa 1200 kroonise trahvi. Ma sõitsin 30 mõjupiirkonnas 50ga. Tuleb tõdeda, et käitusin valesti, kuid see juhtus asulavälisel teel, peateest kõrval ja vihmase ilmaga. Mingi suvalisel kolkateel passib politsei. No on ikka asjapulk. Igatahes, mul oli suht hea tuju, sest ma polnud terve öö maganud. Väike surin käis peas. Politsei kutsus mind autost välja...

Anto: "Härra politseionu...ma ületasin kiirust!"
Härra Politseionu: "Dokumendid palun. Või nii, esmane juhiluba! Kus on autol märgistus?"

Mis fakin märgistus? Kas ta tõesti mõtles vahtralehti?

Anto: "Siin kusagil ta oli. Enne sõitma hakkamist märgistasin ära. Lasin koeral ka veel märgistada. Asi on vist vihmas. Ma võin uuesti märgistada!"
Härra Politseionu: "Poiss! Roni autosse!"

Mina istusin rahus autosse. Tagaistmele, et mitte suuremat sehkeldust kaela saada.

Härra Politseionu: "Ei! Vale auto! Meie autosse!"
Anto: "Oooooo!"

Ronisin oma masinast välja, istusin nende omasse. Onkel pani mind seletuskirja kirjutam, kõigepealt luges mu õigused ette.

Ma ei teadnud, mida sinna kirjutada. Politseionkel ütles, et ma võin ükskõik mida sinna kirjutada.

Hmmm...

Ma proovisin end tagasi hoida...ja sellepärast kirjutasin lühidalt: "Olen teiega nõus, härra politseiülem!" Ja viskasin allkirja ükskõikselt alla.

Samal ajal tegin väikse eksperimendi. Pidin kirjutama vähemalt viiele paberile oma allkirja. Eksperiment seisnes selles, et ma kirjutasin igasse kohta oma allkirja erinevalt. Kohe täitsa erineva käekirjaga.

Politsei arvates ei olnud see naljakas. Ähvardas mind vanglaga. Kuid juba on hilja! Allkirjaad antud, enam tagasi ei saa!

Teisena mainiks ära, et mul on nüüd midagi tüdruku taolist. Eile öösel kell kolm sõitsime Jõgevale, et sealt leida statoil. Ärge küsige miks seda tarvis oli. Igatahes, teel, täitsa metsa sees nägime mingit kogu. OOot...

...võtame hoo natuke maha.

Mul on tüdruk?

Jah.

Teel, täitsa metsa sees?

Metsa sees on tee, kus saab autoga sõita.


Olgu, jätkame!

Nägime mingit kogu. Me arvasime, et see on põder või karu või metssiga. Selline tõsiselt pirakas oli! Ma ütlesin Maarjale, et ta ärgu muretsegu, et ma just hommikul sõin taldrikutäie putru ära! Jõudu oli mul küllaga. Kuid siis...lähemale jõudes ja hoo peaaegu maha võttes. Ehk siis...ma pidurdasin ja me jäime peaaegu seisma....avastasime, et see ei olnud põder ega metssiga ega karu, va mesikäpp, kellel koon on meepurgis, mille ta varastas mesinikult, kes hooletult jättis purgi ja tossupuhurimasina õuele. Karu loomulikult märkas seda ja käis nende asjadega korra tarede juures ära. No on tüüp!

Aga ei! See ei olnud ükski neist! Nähes, mis elukas see oli, lisasin nobedasti kiirust ja palusin jumalat, et ta meid hädast välja aitaks. Kes see seal teel siis oli?

Muideks, ma tahan teha ühe albumi. Muusika albumi. Põhjuseks on see, et hetkel on väga sobiv aeg. Kas muusikaalbum või netist tõmmatav luulekogu. Mõlemad on head variandid. Igatahes, tahan seda teha sellepärast, et kavatsen kohe välja kolida ja huvitav on dateerida sõnadega selline muutus.

Oot! Mida? Kas teid...tõesti veel huvitab, kes oli tee peal? No ladna, ladna, ladna!

Jõudes kogule ligemale, nii et valgus paistis selle peale, avastasime, et selleks oli...kell kolme öösel, keset metsa ja tee peal...teismeliste gäng!

Nad hääletasid...

Fakin hell!

Selleks polnud ma valmis.

Pääsesime veel! Kuid tagasi sõites, kolm tundi hiljem, olid teismelised veel seal. Me lehvitasime neile...nad näitasid keskmist näppu vastu. Luuserid!