Ilm on kehvapoolne ja ma pean õppima. Siiski võtsin kuurist oma jooksujalatsid ja kinnitasin need "lallude" külge nagu reaktiivmootori jalgrattale. Väga ebameeldiv tunne oli. Kohati sellepärast, et ma tunnen ruumis olles eesseisvat külma ja märga väljasolekut. Võtke teadmiseks, et see ei ole mõnus. Läksin kuurist tagasi tuppa, mis jooksujalatsite tõttu oli väga kiire minek ja ehmusin enda kohaloleku pärast- see oli kiire. Igatahes, panin vee tee jaoks keema. See kõlab väga poeetiliselt, kui arvestada, et suundun välja mööda märga teed jooksma ja tänu papudele ma teen seda kiiresti- panen vee keema. Kuid jah, ei, vesi ikka joogitee jaoks.
Varsti tulevad rasked eksamid ja need on selle aasta viimased. Õppimine tuleb edasi lükata, sest on ka tähtsamaid asju, nagu näiteks jooksmine. Hommikul aknast välja vaadates nägi neiut libastumas ja porri plärtsatamas. Ma ei naernud. Nüri huumor oli. Väga ebaoriginaalne ja minu lugejad peaks teadma, et mulle ei paku ebaoriginaalsed naised huvi. Hiljem mõtlesin oma kurva saatuse peale. Kas ka mina lõpetan nii kurvalt, nii ebaoriginaalselt? Ma kardan küll. Kuid õnneks ootab kodus üks soe vesi tee jaoks. No oota sa!
Pean minema jooksma, üldsegi ei taha. Orkut kirjutas täna ilusa teate: "Tee trenni!" nagu ta näeks mu käestläinud vormi. Ma ümar trulla.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment