Muideks, käisin pühapäeval libedasõitu tegemas. Oli väga põnev.
Kell üks päeval sõitsin ökot. Õpetaja rääkis, et kui ma tahan mootorratta lube teha, siis pean valmis olema selleks, et õpetaja mulle autoga otsa sõidab. See on täitsa tõsi. Nimelt on neil õigus ohu korral oht kõrvaldada. Kui mootorrattur osutub ohtlikuks, siis on ta oht ja ta tuleb peatada. Kangelaslikult kihutab õpetaja õpilase rattale otsa, et ta maha potsataks. Ohtu enam ei ole. Nüüd võivad kõik õpilase peal trampida.
Igatahes, õppisin ökolt sõitma. Edasi läksin koos Kataga liberajale. See oli põnev. Istusime kahekesi autosse, mina rooli, tema kõrvale. Kahjuks olid ka temal kõik pedaalid. Need on kurjast. Nii me siis kihutasime (40 km/h) libedale jääle, piruetitasime, karjusime, nutsime ja sõimasime. Siis vahetasime kohad- tema sai rooli ja pedaalid. Minul olid ka pedaalid- olgu õnnistatud need asjad! Kordasime kõike.
Õhtul rääkisin emale, et oskan ökolt sõita. Esmaspäeval andis ta mulle auto. Sõitsin ökolt. Täna õhtul helistas ema ja sõimas, et ma olevat ta keskmise kütusekulu liitri võrra suurendanud...
Ma ütlesin, et ta eksib. Väär, väär, väär!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment