Kust kandist sa pärit oled?

Täna, nagu iga teine päev, oli nagu iga teine päev. Tegin toimetusi, mis ikka tehakse tollel päeval, kui keegi tuli minu juurde ja ütles, et kust ma pärit olen? Too tüüp oli naine, kelle irve meenutas teadjat meest/naist, kes kavatseb targutama hakta.

Mina: Ma ei saa tollest küsimuse asetusest aru. See on veider. Kas te olete ülbe?
Irvetav: Noh, kust kandist te olete? Kas põhjast või lõunast. Eesti mastaabis loomulikult.
Mina: Lõunast. Ma olen natukene setu, aga too ei paista eriti välja.
irvetav: Seda ma arvasingi! Kohe aru saada, te kasutasite sõna "too"!
Mina: No...ja! See on eesti keel! Pervo! Kuradi kommunist! Fakin idioot, miks ma ei peaks kasutama sõna "too", kas see on keelu all? Too, too, too!

Naine jooksis nuttes minema. Mõtles vist, et saab mind lolliks teha, et saab minu peal lingvistilist teadmist rakendada, nagu too oleks mingi näitaja.

Jutu mõte, mulle ei meeldi, kuidas pannakse inimene kategooriasse, kui ta kasutab sõna "too", ja siis tehakse veel nägu nagu oleks jube targalt öeldud. Kõik teavad, kus seda sõna kasutatakse.

Teine kord käisin restoranis, kõrval lauas istus mees, kes tellis toitu. Ma kuulasin pealt.

Mees: Kas te saaksite mulle selle kõrvale leiba tuua?
Mina (pöörasin ümber, irve näol): Te olete põhjast, jah? Sööte leiba prae kõrvale. Näed, tundsin kohe ära!

Mees oli segaduses ja sõi oma sõrme ära. Prae kinkis mulle, sest ma olin kavalalt öelnud.

Kingitud spirit, mis kindlasti ei ole religioosne ja kindlasti saadetakse postiga.

Reedel jõudsin ma palju teha. Jõudsin hommikul Tuvikesi vaadata ja mõned tunnid hiljem lummas mind Oprah. Ma jumaldan Opraht. Ta on elav legend. Selle tõestuseks on tema pilt mu wallpaper. Pilt venis natukene välja, sest ta tundub olevat natukene tüse, mitte nagu minu unistustes, ta sale silejalg.

Ega ma varem teda ei fännanudki, aga see hommik oli talle võimatu vastu hakata.
Juba saate algus oli põnev: Oprah ütles, et päeva teemaks on "spirit" inimestes. Hooliva inimesena ta lisas, et see "spirit" ei ole religioosne. "Kas see pole mitte tore?" küsis ta rahva käest. "Jaaaa" ütlesin mina.
Siis tuli esimene külaline, kes hakkas rääkima spirituaalsest "kingitusest", mille me kõik oleme jumala käest saanud. Jüngrid olid vaimustuses. Ma kuulasin kõrvad ammuli.
Siis tuli järgmine tädi ja rääkis oma sisemisest spirituaalsusest. Oprah jüngrid vaimustusid. "Jaaaa!" ütlesin mina. Pärast seda kinkis Oprah kõigidele jüngritele spirituaalsuse raamatu. Minul käskis ta selle osta neti teel. "Jaaa!" ütlesin mina ja toimisin vastavalt (toimisin jaatavalt).
Nüüd ootan juba teist päeva, ei ole veel kohal. Kas sellega juhtus midagi? Miks see kiiremini ei tule? Kas ma võin lõpuks magama minna või pean seni üleval olema, kui raamat minuni jõuab? Ma ei tea.

Muideks, miks on olemas "spirit" ja "soul" ja "hing" ja "vaim"? Sellepärast, et meestel ja naistel ei saa ju sama sisemus olla. Hing on ikka naistel, vaim meestel. Või on see vastupidi? Geist und seele! Geist on ikka mehel.

I love you Oprah! Kingitud hinged. Hah! Sa oled armas.

Pilt mu blogis

Panin siia pildi, sest see on väga sarkasmi täis nägu. See on minu nägu. See on see nägu, millega ma kuulan teie juttu ja pärast seda oman selle. Oman selle ja lasen pankroti, sest see jutt ei kõlba kuhugi.

Noh, oleneb ka jutust, sest mõned blogid, mida olen lugenud, on ka head. Aga asi on põhimõttes!

Vot!

Omatud...
Onju?