ja siis oli 16 märts ja nüüd on 23 mai. Ma lahendasin oma probleemi, aitäh, et te ming aitasite. See on sarkasm. Tuleb välja, et lukk on oma aparatuursuse poolest tagasipööratav fenomen. Kui lukk sulgeda, siis saab seda taas avada käitudes vastupidiselt. Kõigepealt tuleb lukk sulgeda. Minu riietuse puhul tähendas see soojuse endasse sulgumise teel. Luku sulgemiseks tõmbasin ma seda enda poole. Enam ei lasknud lahti, tõmbasin veel ligemale, nii ligidale mu peale kui ainult suutsin. Kõik, mis lukust minu poole jäi, oli minu. Ainult minu! See tähendab, et kui tahaksin lukku avada, tuleb mul öelda lahti kõigest, mis on minu. Võtke! Ja nii ütlesin lahti lukust ja lükkasin ta endast eemale. Kuid tegelikult ma tean, et te teate, et midagi nii lihtsameelset ma ei teeks.

Tegelikult läksin kohalikku lukuärisse ja sõimasin kõigil näo täis. Siis üks tädi ütles, et kui ma lukku tahan avada, siis tuleb lukk lahti tõmmata. Ja nii ma tegin. Võtsin kahe käega pusast kinni, umbes rinnakõrguselt, ja tõmbasin nagu Imeline Hulk või Hulk Hogan...grrrar! Pusa purunes mu käte vahel. Rammus hommikusöök päästis minus Tiigri (Tony) välja.

Ja jumal hõikas: "Idioot!"