ja siis oli 16 märts ja nüüd on 23 mai. Ma lahendasin oma probleemi, aitäh, et te ming aitasite. See on sarkasm. Tuleb välja, et lukk on oma aparatuursuse poolest tagasipööratav fenomen. Kui lukk sulgeda, siis saab seda taas avada käitudes vastupidiselt. Kõigepealt tuleb lukk sulgeda. Minu riietuse puhul tähendas see soojuse endasse sulgumise teel. Luku sulgemiseks tõmbasin ma seda enda poole. Enam ei lasknud lahti, tõmbasin veel ligemale, nii ligidale mu peale kui ainult suutsin. Kõik, mis lukust minu poole jäi, oli minu. Ainult minu! See tähendab, et kui tahaksin lukku avada, tuleb mul öelda lahti kõigest, mis on minu. Võtke! Ja nii ütlesin lahti lukust ja lükkasin ta endast eemale. Kuid tegelikult ma tean, et te teate, et midagi nii lihtsameelset ma ei teeks.

Tegelikult läksin kohalikku lukuärisse ja sõimasin kõigil näo täis. Siis üks tädi ütles, et kui ma lukku tahan avada, siis tuleb lukk lahti tõmmata. Ja nii ma tegin. Võtsin kahe käega pusast kinni, umbes rinnakõrguselt, ja tõmbasin nagu Imeline Hulk või Hulk Hogan...grrrar! Pusa purunes mu käte vahel. Rammus hommikusöök päästis minus Tiigri (Tony) välja.

Ja jumal hõikas: "Idioot!"

Väike probleem

Kuid ainult sellepärast, et mitte öelda suur probleem ja sellega tekitada veel suuremat paanikat. Minu eesmärk on teadvustada teid probleemist nii, et te ei satu paanikasse.

Juba kolm päeva tagasi otsustasin selga panna pusa. See on selline sinist värvi, võiks isegi öelda helesinist, peal on paar logo, need on nii väikesed, et võivad ka märkamatuks jääda, ja taga on suur kapuuts. "Kapuuts on peakate, mis katab enamuse peast ja kaelast, tavaliselt mõne suurema riietuseseme osa." Kapuutse võib kasutada või mitte. Teisel juhul on nad mitte, teine juhus oli ka siis. Siis oli juhus, kus ma kapuutsi ei kasutanud. Kasutuses see ei olnud. See oli seal, kus ma seda kasutada ei saanud - selja taga, minu kasutusalast väljas. Ma räägiks siis parem sellest "suuremast riietusesemest". Pusa on lukuga (ilma võtmeta)ja kui lukk kinni panna, siis olen ma justkui soojas majas, mis kaitseb nagu on luku kord ja kohus.

Oleme jõudnud probleemi tuumani.

Nagu ma juba mainisin, pusa panin selga kolm päeva tagasi...ja see on mul ikka veel seljas. Tuleb välja, et lukul ei ole lahtikäivat mehhanismi. Nii ma siis istun, magan, seisan, pesen ja teen tuhat trikki selles pusas, kuid mitte vabatahtlikult. Ma olen vangistuses.

Ma olen sõbralik inimene ja ei taha kedagi süüdistada. Ma olen tsiviliseeritud inimene (mitte nagu need närukaelad hiinlased, kes sellise hullusärgi valmistasid "öööö, ma olen fakin tööori, ma teen fakin riideid, mis on puhtast õelusest!") ja ei ütle ühtegi halba sõna selle maaletooja - kohaliku stiilipoe kohta, sest ma näen trendikas välja, lausa futuristlik ja kui vaadata täbarat olukorda ,siis on mul futurismi hädasti vaja. See peab olema moekas seni kuni ma olen 95 aastane ja suudan pusast välja lupsata, sest olen nii kössi tõmbunud.

Ma süüdistan selles Jumalat, seda kõige vägevamat lurjust, kes tegi oma suurepärase skeemi nagu Jamie Oliver teeb süüa - improviseerides.

Jumal: Ja siis saab sõna ja siis saab valgus ja siis paneme siia natuke selle looma ja sellest tulevad sellised loomad ja sealt teen Aadama, kes on igav tõbras ja loon Eeva, kes salakaval pang ja siis on siin fotosüntees ja siit tulevad ka füüsikaseadused, mille abil ma lasen teha sellise pusa, millel on kapuuts, mida saab kasutada ja mitte ja seda kasutatakse ja mitte. Ah jaa, ja ma lõhun selle luku ära, nii et seda saab kinni panna ja avada...mitte ja siis on ta seal kinni ja siis ta nutab nurgas, ta närune silmakirjalik uskumatu patune piider ja siis ta saab aru minu tõelisest võimust, aga praegu teen ma lume ja praegu teen ma roheluse ja teen ma sinakuse ja kogu vikerkaare ja vihma ja liblikad ja..."

Sa põled põrgus füüsikaseaduste eest!

Ps! Mina ja Jumal oleme parimad sõbrad, ta on heaks kiitnud mu halvustava huumori.

Mind tabas foobia- hirm pikkade sõnade pärast.

Sünnipäevapidu.

On ju pikk?

Hirm pikkade sõnade ees

Pikad sõnad on üleliigsed. Ma arvan, et kui keegi kardab pikki sõnu, siis ta ei pea palju kartma, sest neid on vähe. Paljud meist elavad terve elu ära ja surevad teadmata, kas nad kardavad selliseid sõnu. Mõtle kui sa viimase asjana saad teada, et sa kardad selliseid asju. Surm tuleb ja ütleb midagi pikka ja sa tunned, et põrgu on saavutatud ja sellepärast sa suredki. Sellist asja kardaks minagi.

Mina: "Aaa, pikk sõna! Neiii!".
Surm: "Ära memmetse! Ära plikatse! Ära hädalda!"

Millised on pikad sõnad? Kartulikrõpsumaailm? Ei tea, ei eruta piisavalt.

Käes on öö, ma pole midagi saavutanud. Teadsin seda juba ette.

Mu ema ostis kunagi raamatu, mis peaks olema mingi unenägude seletamise sisuga. Selline asi tundus mulle kahtlasena. Kas tõesti saab unenägusid seletada? Minu arvates pole need seletamist väärt. Seda asja pidi uurima. Kord nägin unes, et Kirgede tormi Alfonso ajas minuga juttu, ma hüppasin teivast, et mitte tema arvamust kuulda. See oli stiilis.

Mina: Teie siin? Tahate võib-olla minuga õhtustada? Mu lauas on üks koht vaba, mu seksfantaasia jääb hiljaks. Seda ei saa kunagi usaldada. Vahepeal ootad seda terve öö ja see ei tulegi. Palun, istuge!
Alfonso: Tere! Istuksin hea meelega. Need fantaasiad jäävad aastatega lühemaks ja udusemaks. Kui ma kolmkümmend olin, siis ma ärgates isegi ei mäletanud neid. See oli nagu üheöösuhe rohkete ravimitega. Aga tead mida ma arvad? (Kaugelt on näha teivashüppe teivast meie poole liikumas) Ma arvan, et sinul ei ole tarviski fantaseerida... (teivas jõudis minuni)
Mina: Näed, minu peatus! Nägemist!

Ja nii võtan ma teiba oma haardesse ja vuhisen sellega minema püstitades maailmarekordi...kõiges!

Ja kas ma leidsin vastet nendele kujutluspiltidele sellest raamatust? Ei! Kuulsuse kohta oli ainult kirjutatud: "Staariga magamine tähendab, et sa pole oma unistuste kaaslast veel leidnud". wtf!? Unistuste kaaslane. Ma ei maganud Alfonsoga! Närune raamat.

Las ma arvan. Okei, ma saan aru, kuhu see raamat tüürib. Olgu. Ma mõistan. Nii. Ma pakun, et raamatus sõna "preester" juures seisab tähendus: "sul on seksuaalfantaasiad lastega, palun pöörduge arsti poole". Aga parim on ikkagi raamatu alguses julgustavad sõnad: "need unenägude seletused ei ole kindlalt tõestatud." Ja miks see raamat trükiti? Ma ei tea, see sakib.

Lähen ära magama. Homme räägin, mis ma nägin ja mida see tähendab.

Vaba päev

Tere!

Mul on vaba päev, mis peaks olema täis raamatutes tuhnimist ja ei mingit lebotamist, kuid kuna mulle anti ainult üheks päevaks vabadus, siis lebo on leebelt öeldes lemmiktegevuseks. Vabadus! Ja siis ma lesin, vaatan aknast välja. Proovin seda teha lebades, aga aken on liiga kõrgel. Pean tõusma. Taevas on kuidagi tume, lehkab vihmasaju järgi. Telekas mängivad lesbid. Vabadus! Lesbid ei eruta mind põrmugi rohkem kui kõige rohkem erutav asi maamunal. Statistika järgi on selleks abieluettepanek. See mind tõesti ei eruta. Vaba päeva veedan vedeledes, kuid kõik mu ümber töötab nagu veski, tänu loomulikule voolule. Soovin sooja talve algust, et see ikka külmaks ka läheks (murphy), rohkelt kohupiima mu sünnipäevakooki (kohupiima ma ei söö) (murphy) ja kõige tähtsam- ma... (murphy)

Kust kandist sa pärit oled?

Täna, nagu iga teine päev, oli nagu iga teine päev. Tegin toimetusi, mis ikka tehakse tollel päeval, kui keegi tuli minu juurde ja ütles, et kust ma pärit olen? Too tüüp oli naine, kelle irve meenutas teadjat meest/naist, kes kavatseb targutama hakta.

Mina: Ma ei saa tollest küsimuse asetusest aru. See on veider. Kas te olete ülbe?
Irvetav: Noh, kust kandist te olete? Kas põhjast või lõunast. Eesti mastaabis loomulikult.
Mina: Lõunast. Ma olen natukene setu, aga too ei paista eriti välja.
irvetav: Seda ma arvasingi! Kohe aru saada, te kasutasite sõna "too"!
Mina: No...ja! See on eesti keel! Pervo! Kuradi kommunist! Fakin idioot, miks ma ei peaks kasutama sõna "too", kas see on keelu all? Too, too, too!

Naine jooksis nuttes minema. Mõtles vist, et saab mind lolliks teha, et saab minu peal lingvistilist teadmist rakendada, nagu too oleks mingi näitaja.

Jutu mõte, mulle ei meeldi, kuidas pannakse inimene kategooriasse, kui ta kasutab sõna "too", ja siis tehakse veel nägu nagu oleks jube targalt öeldud. Kõik teavad, kus seda sõna kasutatakse.

Teine kord käisin restoranis, kõrval lauas istus mees, kes tellis toitu. Ma kuulasin pealt.

Mees: Kas te saaksite mulle selle kõrvale leiba tuua?
Mina (pöörasin ümber, irve näol): Te olete põhjast, jah? Sööte leiba prae kõrvale. Näed, tundsin kohe ära!

Mees oli segaduses ja sõi oma sõrme ära. Prae kinkis mulle, sest ma olin kavalalt öelnud.