Nojah, ma pole eriline macho kunagi olnud. Muidu ei oleks midagi, aga ma elan momendil ühe kassiga koos. Ta käis kunagi arsti juures ja tal lõigati midagi. Ma narrisin... Nüüd on see kiisu natukene suurem juba. Noh, selline tüse lontrus!
Ta häirib mind. Ma tunnen ennast liiga naiselikuna tema kõrval. See värk ei ole normaalne! Tihti, väga tihti, juhtub nii, et ta tuleb hilja õhtul koju, endal nägu verine ja nõuab süüa. Ma loomulikult näitan oma iseloomu ja sõiman teda natuke. Selle peale ta ainult turtsub....va siga selline! Mhh, hakkab jälle pihta. Tegelikult ma ei tahtnud nii rääkida, aga see kass sunnib! Ma arvan, et tal on mingid jedi-võimed. See on üübergei!
Täna ta pikutas aknalaual ja ma hiilisin vaikselt ligi. Noh, tahtsin teda üllatada. Olin täitsa aknalaua alla jõudnud ja hüppasin järsku välja, endal käed jalad harkis, et tunduda jubedam. See talle ei meeldinud...virutas mulle nii üle kupli, et pilt lendas tasku. "Midaaaaaaa!!!" mõtlesin ma endamisi valust nuttes. Ta on liiga mehine! Ma ei kannata seda!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment