Mu beebiveeb on hävitatud ja veebibeebi eksistents unustatud, vähemalt pimeda inimkonna poolt. Minul näiteks on ta veel meeles. Mina nägin teda vabaduse sümbolina, motivatsiooni allikana, mis sundis teisi lapsi rohkem pingutama, et nad ka vastaks super-beebi kriteeriumile. Igatahes, olen piisavalt mõnitanud väikseid lapsi, on aeg asuda suurtemate pirukate kallale. Suurte pirukate ja pitsade kallale. Suurte pirukate, pitsade ja krõpsude kallale.

Nimelt otsustasin ise alustada super-kangelase karjääri. Kas see on raske? Ma ei usu! Nüüd te kindlasti mõtlete: "Aga mina ka saaks sellega hakkama!"...Ma ei usu! Jätke selline tegevus ikka minu hooleks. Igatahes, tehtud! (See mõtlemise osa tuleb enamasti hiljem , kui üldse, teataks alandlikult, et ega ma teda väga ei igatse ka).

Juba eile päeval nägin esimest kuritegu ja otsustasin vahele astuda. See oli loll kuritegu ja ma ei hakka teile seletama selle sügavat tagamõtet, aga lühidalt öeldes, mingi fakin tropp ei kuulanud, mida ma rääkisin! Vangi pista selline kaabakas kindlasti tuleks!(Star Wars, watched I have). Kuna superkangelasena peab mul olema kaks identiteeti, pidin leidma kiireimas korras telefoniputka...Kuna Tartus ei eksisteeri selliseid asju, pidin leidma kiiremas korras advokaadi! Kuna advokaadi jaoks ei ole raha, pidin kiiremas korras kirjutama kirja Euroopa Liidule, et nad rahastaks mu ettevõtmist...ma veel ootan nende vastust...

Eile istusin ühel üritusel. Iga kord, kui ma seda teen, mõtlen, et kui lollid need korraldajad ikka on! Ei mõista nad asju planeerida. Ma pidin ekraanile näitama nominente. Noh, nimesid ja värke. Ladna, ma seletan pikemalt. Üritus oli Hõbelusikas. auhindade jagamine. Ja seal oli mitu kategooriat. Mina pidin ekraanile näitama nominente ja kategooriaid...ja siis võitjat. Võitjaid. Igatahes, üritus oli kestnud juba paar tundi, aga korraldaja ei olnud ikka veel suutnud materjali kokku panna. "No mis toimub?" mõtles mu ego. Õnneks oli seal kari ilusaid tüdrukuid ja ma olin kenas ülikonnas. Kahjuks ei muuda see tõsiasja, et ma olen seest inetu:D. Otsustasin nendega mitte rääkima minna ja saata neile perversseid pilke. Nad nautisid seda. Lõpuks jõudsid slaidid kohale...

Need olid musta värvi nimed...valgel tausta.

Oota, mida? Jahh,te lugesite õigesti. Tavaline powerpoint slaidshow musta kirjaga valgel taustal...ah soo! Ja kaua selle valmimisega aega läks? No mina ootasin neid juba kella 4 ajal ja sain kätte umbes 10 paiku öösel.

Kohutav.

Vabandan, et teie aega raiskasin, tegelikult oleks pidanud pikemalt rääkima kuritegevusega võitlemise plaanist, aga noh...minu faile veel vaadatakse üle. Ma ei tohi siseinfot teile anda.